Veel päike paitab lainte varju
veel tuulte eest ei otsi varju
veel südameis on soe kui suvepäev
Kuid usu, mööda kőik läeb
ja siis kui sügis on käes
vihm sinu aknale taob ja taob
kuni ta kaob ja vőtab kaasa sind
Veel öödes sinu samme kuulen
veel avanevad palved suured
veel pimeduses niilab habras leek
Kuid usu, mööda kőik läeb
ja ükskord väsivad käed
mis seni hoidnud on seda tuld
avaneb muld ja vőtab kaasa ta mind
Veel igatsusi hinges tuikab
veel unistuste luikgi huikab
veel kuskil kőrgel luigeparv on teel
Kuid usu, mööda kőik läeb
ja saabub lahkumispäev
siis ümberringi on südatalv
lume all ei enam erista sind
Ma sőuan pilvena sääl
kus hääbub paljude hääl
ja tunnen, oleksin nagu muld
valge lind, mmmmm
Ma sinu laulusse kaon