Mind l�bi elu j�litanud keegi
kes polnud teadmine ja usk
on armu needus kui eikeegi
mu j�rel k�is kui lummav tusk
Oh pimedus kus olid enne valgust
ja vaikus kuuldamatult loodi helides
nii armu needusest sai armutuse algus
kui loodi olemine olematuses
Seal koerana mu kannul luuras
mu armu needus keda vihkasin
ma tahtsin olla armastusest vaba
ja samas nuttes teda ihkasin
N��d kerjusena kaotand k�ik
mu j�rel ikka k�ib ja pole j�tnud mind
mu j�udu hindas koormana
mu v��rkius ta pani haukuma
Oh �ilis r��tel seisata! ma kerjus k�ll kuid palun teid kui
surija, kes oma viimast soovi tahab soovida. te vaadake, see koer mu ainus s�ber j��b siia �ksinda kuid oleks valmis ustavalt teid teenima.
ta pilgust n�en ta igatseks teid juba t�na n�ha peremehena.
"oh h�rra" vastas mulle ta "kui loom on t�esti truu siis j��b ta teiega."
"siis tapke ta. �ks kahest valige, et surmahetkel mu t�nu
teie needuseks ei saaks."
neid s�nu kuuldes r��tel kahvatas "miks saatus teid mu teele t�i." ja raskel k�el siis v�tnud relva ta selle palge l�i. "ma meelsamini sihiks peremeest kui looma kuid kardan, teid kaitstes peaksin koera nagunii ma ohvriks tooma."
Siis peatu hetk. ja ennem veel kui k�las lask ja kustus pilk, seal l�ppes k�ik kui algas silmapilk.
ja r��tel justkui �kki v�sind, pea kuklas, raskelt langes k�si,
seal maantetolmu kukkus p�ss ja vajus laskja �ilis keha...