Kuulan makilt pisut rocki
vőtan ennast pisut yocki
minu juuste all on küpsemas üks plaan
pimedus kui laskub őue
panen musta kanga pőue
lahkun majast nőnda vaikselt nagu saan
Vőtan veelkord lonksu veini
kesta ukselt viskan seine'i
hetke kuulan kuidas voolavad ta veed
tänavaid nüüd öö las katta
vőtan aiast mootorratta
peagi sőidan mööda jahedat alleed
Vilistades seda viisi
rattad kannavad pariisi
rattakummide all jookseb valge joon
keeran otsa siis pigalle'i
vőtan peale oma kalli
täna ees meid ootab teater odeon
Näitemängule ei kipu
vőtan pőuest musta lipu
teatri katusele heiskame ta siis
tuhmilt helkima lööb taevas
leiame end tähelaevas
mis meid hääletult anarhiasse viib
Nüüd meid ükski vőim ei taba
olen piiramatult vaba
nüüd vőin teha mida tahan olen prii
olen vaba olen vaba
olen piiramatult vaba
nüüd vőin teha mida tahan olen prii