K�ndides �ksinda tallinna t�navail,
m�tlen, et homme siis ongi see p�ev
kus t�usen ma vaikselt ja sind ei �rata
pakin ma asjad ja �ra siit l�en
J��vad maha paekivi m��rid ja v�ravad
maha j��b tee, mida astus me jalg
maha j��d sina, kel silmad on s�ravad
ei puuduta enam su palet mu palg
Seisan ma vaksali esisel v�ljakul
pimedus vaikus ja t�hjus - on ��
t�iskuu puudutab katuseharjakuid
raekojakell enam mulle ei l��
H�vasti s�brad, teid iial ei unusta,
h�vasti kodulinn majad ja teed
oleks, et kohti on kusagil paremaid
kaugus ehk m��dunu kaunimaks teeb