On j�lle aeg selg sirgu l��a
ja heita endalt orjar��,
et loomishoos k�ik loodu
koos v�iks s�ndida uuesti.
On koit, kuninglik loit,
valguse v�it �ratab maa.
prii on taevapiir, esimene kiir
langemas on maale.
H�ik - murrame k�ik,
et vabana saaks hingata taas.
n�e - on murdunud j��
ulatagem k�ed, �hendagem v�ed.
N�ul, �hisel n�ul,
�hisel j�ul, me suudame k�ik.
ees on ainus tee, vabaduse tee
teist ei olla saagi.
V�im, valguse v�im
priiuse h�im, l�heme koos
huulil r��muh��d
n�e, on kaljust k�e k�tte saanud hiid.
Usk edasi viib, taevane kiir
saatmas on meid
nii - on v�iduni j��nud veel �ks samm
l�hike samm, samm
Maa, isademaa, on p�ha see maa,
mis vabaks n��d saab
laul, me v�idulaul, k�lama see j��b
peagi vaba eestit n�ed!