Juba lapsena armastan kivi
�ht kuju sadamakail
kes saatnud siit laevu aastaid on teele
armastan madrusterivi
s�jasadama l�hn ja meri
juba lapsena j�id mu meelde
Ristleja kiiskav metall
sai puhtuse s�mboliks mulle
terasinglite kaitse all
ma lapsena uinusin unne
�hel hommikul �rgates aga
oli m��dud ja m��giks k�ik
ainul kuju j�i sadamakail
nii kivist sai korraga elav
Mustale merele - mustale merele
kutsuvad lennukid meid
mustale merele - mustale merele
minna ka tuleb kord meil
T�na see linn siis v��rasemana
t�na ta armastab meid
ikka veel k�rk ja ikka veel murdmata
vihates s�durisineleid
On lahinguid kust iialgi ei p��se
ka haavatuna taanduda ei saa
ons surmap�lgus ainukene p��ste
ka kaotades end tunda v�itjana
on s��tust mida iialgi ei v�eta
ja puhtust mida m��rida ei saa
seal aastaid arvasin ma laevastikku neitsiks
kuid vaikides nad seisid hoorana
Seal olgu t�pne vaenlasegi k�si
silm sihikul meid punktina ta n�eb
ja vaikimsie aeg on viimaks l�bi
raketir�nnakuga l�ppeb p�ev
Ja koidikuks on kaotatud me lahing
me langemine �hendab ehk teid
ja reeturitest kaptenid ja vahid
ei suutnud laeva s��tust v�tta meilt
Mustale merele - mustale merele
kutsuvad lennukid meid
mustale merele - mustale merele
see lahing j�i viimaseks meil
Mustale merele - mustale merele - laevastik kutsub meid
terasinglid me kohal on kuulutand t�tt ja algabki l�pp
su silmade p�rast ma valisin su, et m�rkaksin neid
saatjate hulgast sadamakail ja t�useb ristleja trapp