Nii vaikseks k�ik on j��nud
su �mber ja su sees,
mis oli, see on l�inud,
mis tuleb, alles ees.
p�ev pole, �� ei ole,
silm nagu seletaks,
et kuskil m�en�lval
sa justkui seisataks.
ja �mber nagu tuuled
su �le juttu a'aks,
ei m�ista, siiski k�igest
sa nagu aru saaks.
ei m�ista, vaatad �les
ja vaatad tagasi.
ja ohkad endasmisi
ja ohkad j�llegi...