N��d mingem siit, veel koidu eel,
on udused, k�lmad m�ed me teel.
kuid kaugemal, �rgkalju all
me v�lukuld meid ootab veel.
Seal muiste p�kapikusool
k�is s�gaval koopais igal pool,
kus p�ev v�i ��, virk sepat��
ning n�idust appi v�itis hool.
Sai kuningas neilt aardeid h�id,
mis kuldselt s�delema j�id.
nad ehteid l�id, mis valgust t�id
ja p�rgi, kirevaid m��gap�id.
Ning suutis m�nigi meistermees,
et t�hti �itses h�bekees.
ja kroon nii kuldset pildus tuld,
seal kuu ja p�ike s�rasid sees.
N��d mingem siit, veel koidu eel,
on udused, k�lmad m�ed me teel.
kuid kaugemal, �rgkalju all
me unund kuld on alles veel.
Ka kauneid peekreid tehti seal
ja kullast kandleid, keeled peal.
ei leidnud viis neilt kuuljaid siis,
kus inime maad ei kaeva eal.
L�i k�nkal m�hama m�nnitukk,
��s tuulte oigeis kostis hukk.
l��sk oksi s�i, l��m laotust l�i,
leek ropsis puil kui punane kukk.
All orus kumises h�irekell,
k�ik rahvas vaatas, hirmus hell,
kuis lohe raev, oh �ud ja vaev,
seal m�llas majadel, tornidel.
M�el tossas suits, mis hukke rikk
n��d pageda paistis ainulik.
m�est lahkus h�im, j�i maole v�im,
sai surma m�nigi p�kapikk.
N��d mingem k�hku, k�igest v�est,
ning �le mitmest s�ngest m�est,
kus udud maas, et v�ita taas
me kuld ja kandled lohe k�est.