On küll hilja, kuid lahkuda võimatu näib
on küll hilja, miks aeg nõnda kiirelt küll käib
võiks olla lõputu kodutee...
On mu ümber nii kaua su käed,
kestab suudlus kui suvine päev
nüüd hüvasti ütled sa,
kuid ometi jääd...
täna naerda kuis lõputult võid,
täna kaunim kui eile on kõik
nii palju taas meile tõi uus päev
On küll hilja, kuid lahkuda võimatu näib
on küll hilja, miks aeg nõnda kiirelt küll käib
koidu eel... võiks olla lõputu kodutee
on küll hilja, kuid meile see üldse ei loe
öö on jahe, su embuses siin on nii soe
koidu eel... kui oleks lõputu see tee...
Elan ilmsi kui unenäos
see kas jääb või kustub eos
nüüd küsimust tunda võin
su tulises peos
me öelda ei jõua head und,
enne loitma lööb hommikutund
nii uuesti leidsime siin end...
On küll hilja, kuid lahkuda võimatu näib
on küll hilja, miks aeg nõnda kiirelt küll käib
koidu eel... võiks olla lõputu kodutee
on küll hilja, kuid meile see üldse ei loe
öö on jahe, su embuses siin on nii soe
koidu eel... kui oleks lõputu see tee...
On küll hilja, kuid lahkuda võimatu näib
on küll hilja, miks aeg nõnda kiirelt küll käib
võiks olla lõputu kodutee...
on küll hilja, kuid meile see üldse ei loe
öö on jahe, su embuses siin on nii soe
kui oleks lõputu see tee...