Aegamööda minutid ju kaovad kőik.
ära looda, et neid kohtad veel!
eilsest veidi kahju meil küll olla vőib,
parem siiski see, mis ootab eel.
Teele, jah, teele nüüd!
pikk on tee, pikk on tee -
algust ja lőppu sel
varjab silmapiir.
tundmatust lubades
vagun suur, sinine,
veereb ja igaüht
kaugustesse viib.
Asjata ehk solvasime sőpru häid,
ajapikku seegi meelest läeb.
seiklusteta elu peagi tüütaks meid -
rutta, vedur, ära seisma jää!
Teele, ...
Taevakarva vagun kärmelt mőődab maad,
hoogu iga ratas lisab veel...
ah, miks küll see päev nii ruttu otsa saab?
miks ei kesta terve aasta see?
Teele, ...